Pensionil ja laenu vajamas: mis Eestis tegelikult võimalik on

Pensionile jäämine ei sulge pangauksi. Riiklik vanaduspension laekub igal kuul, seda ei mõjuta koondamine ega töökoha kaotus, ning paljud laenuandjad peavad seda seetõttu stabiilseks sissetulekuks. Raskused tekivad mujal: pension on väiksem kui varasem palk, laenu tähtaeg peab olema mõistlik ning mõnel laenuandjal on taotleja vanusele ülempiir.

See juhend on kirjutatud pensionil olevatele inimestele ja nende lähedastele. Selgitame, kuidas pangad arvestavad esimese samba pensioni ja teise samba väljamakseid, millised vanusepiirid Eesti laenuturul kehtivad, kuidas krediidi kulukuse piir kaitseb liiga kallite laenude eest ning kust saab abi siis, kui tavaline pangalaen ei ole õige lahendus.

Pension sissetulekuna: kuidas laenuandja seda arvestab

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale. Esimene sammas on riiklik vanaduspension, mida maksab Sotsiaalkindlustusamet ja mida igal aastal indekseeritakse. Teine sammas on kogumispension, mille raha saab pensionieas kätte pensionilepingu, fondipensioni või ühekordse väljamaksena. Kolmas sammas on vabatahtlik lisasääst. Laenuandja arvestab sissetulekuna eelkõige regulaarselt laekuvaid summasid ehk riiklikku pensioni ja korrapäraseid teise või kolmanda samba väljamakseid.

Vanaduspensioniealistel on suurem maksuvaba tulu kui tööealistel, mistõttu jääb sama brutopensioni juures kätte rohkem raha. Panga jaoks loeb just netosumma, mis kontole laekub. Kui saad pensioni ka mõnest teisest riigist, näiteks Soomest või Rootsist, lisa taotlusele viimane pensioniotsus ja paari kuu kontoväljavõte.

Pensioni suurim eelis laenuandja silmis on prognoositavus. Kui palk võib muutuda iga töökohavahetusega, siis pension püsib ja kasvab igal kevadel indekseerimise võrra. Seetõttu võib pank pidada 1 100-eurost pensioni kindlamaks kui sama suurt, kuid ebaregulaarset palka. Teisalt pension ei kasva kiiresti ning Euribori tõusu korral ei ole sissetulekul varu juurde tulemas. Seepärast arvesta laenumakset alati nii, et see oleks jõukohane ka intressi tõusu korral, ja jäta kõrvale väike puhver ootamatute ravikulude jaoks.

Vanusepiirid Eesti laenuturul

Seadus laenu vanuse ülempiiri ei sätesta, kuid laenuandjad võivad oma tingimustes piirid seada. Näiteks Bigbanki väikelaenu saavad taotleda 18–73-aastased, Coop Panga väikelaenu ja kodulaenu puhul ei tohi laenaja olla laenuperioodi lõpus üle 75 aasta vana. Teistel laenuandjatel ülempiiri veebilehel märgitud ei ole, kuid krediidivõimelisust hinnatakse alati. Seega võib 74-aastane saada ühest kohast eitava vastuse ja teisest positiivse, kui summa ja tähtaeg on mõistlikud.

Krediidi kulukuse piir kaitseb kallite laenude eest

Võlaõigusseaduse järgi peetakse heade kommetega vastuolus olevaks tarbijakrediidilepingut, mille krediidi kulukuse määr ületab kolmekordselt Eesti Panga avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukust. See ei tähenda, et piiri lähedal olev laen oleks odav. Väikese pensioni juures on ka 20–30-protsendine kulukuse määr väga koormav. Võrdle seetõttu alati krediidi kulukuse määra ja küsi tagatisega alternatiivi.

Kes laenuandjaid järelevalvab

Pankadele ja krediidiandjatele annab tegevusloa ja teeb järelevalvet Finantsinspektsioon. Kui laenuandja on survestanud või reklaaminud eksitavalt, võib sellest teatada Finantsinspektsioonile, ning tarbijavaidlustes aitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Kolm pensionäri laenuolukorda numbrites

Järgmised näited kirjeldavad tavalisi vajadusi. Arvud on ligikaudsed ja sinu pakkumine sõltub sissetulekust, kohustustest ja laenuandja marginaalist.

70-aastane Helgi vajab hambaproteesi

Helgi elab Tallinnas ja tema pension on netona umbes 950 eurot kuus. Hambaproteesi hind on 3 000 eurot. Enne laenu taotlemist tasub kontrollida, kui suure osa kulust hüvitab Tervisekassa pensionäridele ette nähtud proteesihüvitis. Ülejäänud 3 000 euro kahe aasta pikkuse laenu korral 14-protsendise intressiga on kuumakse umbes 144 eurot ja intressi kogusumma umbes 460 eurot. Laenuandja kiitis taotluse heaks, sest Helgil muid laene ei olnud.

Abielupaar Pärnust, 67 ja 69 aastat, uus küttesüsteem

Arvo ja Malle pensionid on kokku umbes 2 000 eurot netos. Maja õhk-vesi soojuspumba paigaldus maksab 6 000 eurot. Nad taotlesid laenu ühiselt ning pank pakkus nelja-aastast tähtaega 12-protsendise intressiga, mis tähendab umbes 158-eurost kuumakset. Kuna maja on laenuvaba, küsis paar ka kinnisvara tagatisel laenu pakkumist, kuid väikese summa puhul ületasid hindamisakti ja lepingutasu kulud intressisäästu.

76-aastane Vello ja vanusepiir

Vello sai ühest kohast eitava vastuse, sest ta oli laenuandja vanusepiirist vanem. Teine pank vaatas tema 1 150-eurost pensioni ja laenuvaba korterit ning pakkus 4 000 eurot kolmeks aastaks 11-protsendise intressiga, mis teeb kuumakseks umbes 131 eurot. Õppetund: üks keeldumine ei tähenda, et laenu üldse ei saa. Enne järgmist taotlust tasub siiski küsida, miks esimene laenuandja keeldus, et sama viga ei korduks.

Kuidas pensionil laenu taotleda

Ettevalmistus võtab tund või kaks, kuid suurendab positiivse otsuse tõenäosust ja võib langetada intressi.

1. Kogu kokku viimane pensioniotsus ja teise samba väljamaksete teave.
2. Kontrolli Minu Creditinfost, et sinu nimel ei oleks maksehäireid.
3. Koosta kuueelarve: eluase, ravimid, toit ja transport, ning vaata, kui palju jääb laenumakseks.
4. Küsi esmalt pakkumist pangast, kuhu pension laekub, ja seejärel võrdluspakkumist mujalt.
5. Uuri laenuandja vanusepiiri juba enne taotluse esitamist.
6. Loe lepingust krediidi kulukuse määr, kuutasud ja ennetähtaegse tagastamise tingimused.

Miks pensionäri taotlus tagasi lükatakse

Kõige sagedasem põhjus on liiga suur summa võrreldes pensioniga või liiga pikk tähtaeg. Teine levinud põhjus on maksehäire, mis on tekkinud näiteks inkassole läinud arvest. Kolmas on mitu väikest järelmaksu, mis koos võtavad ära maksevõime. Viga on ka taotluste saatmine järjest paljudele veebilaenuandjatele, sest iga päring jätab jälje ja kiirustamine ei jäta head muljet.

Alternatiivid ja lahendused

Kui pank ei anna tagatiseta laenu, küsi laenu laenuvaba kodu tagatisel. Kui võlgu on juba mitu, aitab refinantseerimine need ühendada. Kohaliku omavalitsuse võlanõustamisteenus aitab tasuta koostada maksegraafiku ja läbi rääkida võlausaldajatega. Vahel ei ole parim lahendus laen üldse: pensionäridele on olemas Tervisekassa hambaravihüvitis, omavalitsused maksavad toimetulekutoetust ja mitmed vallad toetavad eakaid kodu kohandamisel.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pensionäri laenule on vanusepiir? Seaduses ei ole, kuid mõnel laenuandjal on. Bigbanki väikelaenu piir on 73 aastat, teistel võib see olla kõrgem või puududa.

Kas teise samba pensionileping arvestatakse sissetulekuks? Jah. Eluaegne pensionileping maksab püsisummat ja pangad käsitlevad seda sarnaselt riikliku pensioniga.

Kas lapsest võib saada käendaja? Võib, kuid käendaja vastutab võla eest, kui sina maksta ei suuda. Kaalu pigem ühist taotlust abikaasaga või tagatisega laenu.

Kas kiirlaen on pensionärile hea hädalahendus? Harva. Kulukuse piir kaitseb äärmuste eest, kuid lühikesed kallid laenud kuhjuvad kiiresti. Pöördu enne võlanõustaja poole.

Kui suur osa pensionist võib laenumakseks minna? Täpset piiri ei ole, kuid pangad jätavad varu elamiskuludeks. Paljud pensionärid peavad turvaliseks, kui kõik laenumaksed kokku jäävad alla viiendiku netopensionist.