Liisinguga auto pensionieas: kuidas valida õige leping ja vältida lõpumakse üllatusi

Liising on Eestis kõige levinum viis uue või kasutatud auto rahastamiseks ning seda pakuvad nii suured pangad kui ka väiksemad krediidiasutused. Pensionärid küsivad sageli, kas liising on neile kättesaadav ja kas see tuleb soodsam kui autolaen. Lühike vastus: liisingu saamine on täiesti võimalik, kui sissetulek vastab nõuetele, kuid lepingu tüüp ja jääkväärtus otsustavad, kui palju auto tegelikult maksab.

Selles juhendis selgitame kapitalirendi ja kasutusrendi erinevust, liisinguandjate nõudeid sissetulekule ja kindlustusele, jääkväärtuse mõju kuumaksele ning seda, millal on pensionärile mõistlikum valida laen või hoopis vanem auto ilma rahastuseta. Lõpus vastame levinumatele küsimustele.

Kuidas autoliising Eestis toimib

Kapitalirendi puhul rahastab liisinguandja auto ostu ning auto läheb tähtaja lõpus, pärast jääkväärtuse tasumist, sinu omandisse. Kasutusrendi puhul maksad auto kasutamise eest ning tähtaja lõpus tagastad auto või ostad selle jääkväärtusega välja. Coop Panga näites on kapitalirendil 24 000-eurose auto, 10-protsendise sissemakse, viieaastase tähtaja ja 20-protsendise jääkväärtuse korral krediidi kulukuse määr 6,43 protsenti. Kasutusrendi näites on 30 000-eurose auto lõppmakse 30 protsenti ostuhinnast ja kulukuse määr 8,78 protsenti.

Coop Liisingu tingimuste järgi võib sissemakse olla kuni 25 000 euro hinnaga sõidukite puhul alates 0 protsendist, tähtaeg on kuni kuus aastat ning auto ei tohi lepingu lõpus olla vanem kui 20 aastat. Intress koosneb kuue kuu Euriborist ja marginaalist. Inbanki autoliisingu puhul saab ostja auto omanikuks kohe, kuid Inbank seab autole lepingu lõpuni registreeritud pandi; summa on 15 000–35 000 eurot, sissemakset ei nõuta ja jääkväärtus on 25 protsenti rahastatud summast.

Sissetuleku nõuded ja vanus

Coop Liisingu taotleja peab olema vähemalt 21-aastane ja tema tõendatud netosissetulek vähemalt 600 eurot kuus. Kõik laenumaksed koos liisinguga ei tohi ületada 40 protsenti netosissetulekust ning kaastaotlejaks võib olla abikaasa või elukaaslane, kelle sissetulekut siis samuti arvestatakse. Inbanki autoliisingu puhul on miinimumsissetulek 750 eurot kuus. Kumbki liisinguandja ei märgi veebis vanuse ülempiiri, kuid maksevõimet hinnatakse alati. Pension sobib sissetulekuks, kui see laekub regulaarselt ja on tõendatav.

Kindlustus ja maksekindlustus

Liisingu puhul on kasko- ja liikluskindlustus üldjuhul kohustuslikud. Coop Liisingu tingimustes on alla 10 000 euro maksva auto puhul kasko soovituslik, kallimate puhul kohustuslik. Lisaks pakub Coop koostöös If Kindlustusega liisingumaksete kindlustust, mis surma korral tasub järelejäänud liisingujäägi. Eakal tasub kindlustustingimustes kontrollida, kas töövõimetuse ja töökaotuse kaitse on pensionärile üldse asjakohane või maksab ta osa eest, mida ei saa kasutada.

Tarbija kaitse ja järelevalve

Kapitalirent on tarbijakrediidileping, mille suhtes kehtivad võlaõigusseaduse reeglid, sealhulgas krediidivõimelisuse hindamise kohustus ja krediidi kulukuse piir. Liisinguandjaid järelevalvab Finantsinspektsioon. Kasutusrendi tingimused, eriti kilomeetripiirang ja tagastamise kahjustuste hindamine, tasub enne allkirjastamist kirjalikult üle küsida.

Kapitalirent, kasutusrent või autolaen

Õige valik sõltub sellest, kui kaua kavatsed autot kasutada, kui palju sõidad ja kui oluline on sulle kindel kuumakse. Tabel võtab erinevused kokku.

Näide: 64-aastane Riho vahetab auto enne pensioni

Riho töötab veel aasta ja soovib enne pensionile minekut uuemat autot. Ta valib 24 000-eurose kasutatud universaali, maksab 10 protsenti ehk 2 400 eurot sissemakseks ja jätab jääkväärtuseks 20 protsenti ostuhinnast ehk 4 800 eurot. Viieaastase kapitalirendi ja umbes 6-protsendise intressi korral on kuumakse ligikaudu 349 eurot. Pensionil oleks see Riho 1 350-eurose netopensioni juures veidi üle veerandi, mistõttu ta otsustas jääkväärtuse koguda kolme aasta jooksul säästudesse, et lõpus ei oleks vaja uut laenu.

Riho kaalus ka kuueaastast tähtaega, mis oleks kuumakset vähendanud, kuid lükanud lepingu lõpu tema 70. eluaastasse. Ta eelistas lühemat lepingut, sest siis saab ta pensionile jäädes juba teada, kui palju tal tegelikult igakuiselt kulub, ja otsustada järgmise auto üle rahulikult.

Näide: 70-aastane Ene ja kasutusrent

Ene sõidab aastas vaid umbes 8 000 kilomeetrit ja soovib uut, turvalist autot ilma müügimuredeta. Kasutusrendi pakkumine 30 000-eurosele autole tähendab 3 000-eurost sissemakset, 30-protsendist lõppmakset ja viieaastase tähtaja korral umbes 390-eurost kuumakset. Ene pension on 1 150 eurot. Makse koos kasko ja mootorsõidukimaksuga oleks üle kolmandiku pensionist ning ületaks Coop Liisingu 40 protsendi piiri, kui tal oleks ka muid kohustusi. Ta valis lõpuks 9 000-eurose kasutatud auto, mille ostis säästudest.

Mida neist näidetest järeldada

Liising sobib pensionärile eelkõige siis, kui kuumakse jääb selgelt alla 40 protsendi piiri ja jääkväärtuse tasumiseks on plaan juba lepingu alguses olemas. Vähe sõitjale on sageli soodsam korralik kasutatud auto ilma rahastuseta.

Liisingulepingu sõlmimine samm-sammult

Lepingut on lihtne allkirjastada, kuid keeruline lõpetada, seega tasub ette valmistuda.

1. Hinda oma tegelikku aastast läbisõitu viimaste ülevaatuste või hooldusraamatu põhjal.
2. Arvuta, kui suure osa netopensionist moodustavad kõik laenu- ja liisingumaksed kokku.
3. Küsi pakkumist vähemalt kahelt liisinguandjalt sama tähtaja ja jääkväärtusega.
4. Võrdle krediidi kulukuse määra, lepingutasu ja kuutasu, mitte ainult intressi.
5. Kontrolli, kuidas toimub lepingu ennetähtaegne lõpetamine ja palju see maksab.
6. Planeeri juba alguses, kust tuleb raha jääkväärtuse või lõppmakse tasumiseks.

Sagedasemad vead ja keeldumise põhjused

Liisinguandja lükkab taotluse tagasi enamasti maksehäire, liiga väikese sissetuleku või liiga suure kohustuste koormuse tõttu. Kasutaja enda vigadest on levinuim jääkväärtuse unustamine: madal kuumakse tundub soodne, kuid viie aasta pärast tuleb tasuda mitu tuhat eurot. Teine viga on kaskokindlustuse ja mootorsõidukimaksu jätmine eelarvest välja. Kolmas on pika lepingu valimine, kuigi tervis või elukoht võib lähiaastatel muutuda.

Liisingu alternatiivid

Kui liising ei sobi, võib tagatiseta autolaen anda vabaduse auto igal ajal müüa ilma liisinguandja nõusolekuta. Coop pakub kasutatud autodele eraldi liisingut, mille puhul auto vanus on 3–10 aastat ja tähtaeg kuni seitse aastat; see võib olla odavam kui uue auto liising. Juhuslikuks vajaduseks sobib rendiauto. Kui sõitmine väheneb, tasub uurida omavalitsuse sotsiaaltransporti ja maapiirkonna nõudetransporti.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pensionär saab Eestis autoliisingu? Saab, kui pension vastab miinimumsissetulekule ja kõik maksed kokku jäävad liisinguandja piiri sisse. Coop Liisingu puhul on see 40 protsenti netosissetulekust.

Mis saab liisingust, kui liisinguvõtja sureb? Kohustus läheb pärandvara hulka. Maksekindlustus võib järelejäänud liisingujäägi katta, seega tasub selle olemasolu enne lepingut kaaluda.

Kas liisingu saab ennetähtaegselt lõpetada? Saab, kuid see võib kaasa tuua tasu. Küsi tingimused enne allkirjastamist kirjalikult.

Kas abikaasa võib olla kaastaotleja? Võib. Siis arvestatakse mõlema sissetulekut ja see suurendab võimalust liising saada paremate tingimustega.